Voltmeetrid (1 437 toodet)

Miks on vaja voltmeetrit?

Voltmeeter on seade, millega mõõdame elektripinget või potentsiaalide erinevust. Pinge väljendatakse pinge, elektrilise potentsiaali ühikutes, st voltides (V). Mõõteseadme korrektseks tööks ühendage see paralleelselt elektriahelaga. Siis sama pingelang. Voltmeeter peab olema suure takistusega, mis on ühendatud voltmeetriga ühendatud objekti takistusega. Seega on kogutakistus võrdne selle objekti takistusega. Sel juhul ei ole voltmeeter selle elektriahela takistuseks ja arvesti võib näidata õiget tulemust.

Voltmeeter ei muuda mõõdetava seadme voolu mingil moel. Sellel peab olema suur takistus, kuna see mõõdab elektriahela kahe punkti vahet. Tasub teada, et madala takistusega voltmeeter annab alati halva näidu, sest seda läbib vool. Lisaks takistab seeriaviisiline kaasamine ahelasse voltmeetri korrektset kuvamist.

Kust tuleb elektripinge?

Tasub teada, et võrgupinge leidub pistikupesades ja sellel võib igas riigis olla erinev tähendus. Poolas on see 230 V sagedusel 50 Hz. Pinge väärtus võib olla vahemikus 100 V kuni 240 V – enne riiki reisimist tasub üle vaadata, mis tüüpi pistikupesad on olemas ja kui palju pinget võrgus on.

Pinge kohtame näiteks mis tahes elektroonikaseadme puhul, mis töötab patareide või akudega või on ühendatud pistikupessa.

Erinevat tüüpi voltmeetrite hulgast leiame:

elektrostaatiline voltmeeter,
elektrodünaamiline voltmeeter,
termoelektriline voltmeeter,
magnetoelektriline voltmeeter,
elektromagnetiline voltmeeter ,
sirge voltmeeter.
Turul on erinevat värvi (punane, sinine või roheline) voltmeetreid. Neil on sisseehitatud LED-ekraan, mis näitab mõõtmistulemusena kuni kolme numbrit. Mõõtevahemik jääb vahemikku 60-500 V. Enne sellise mudeli ostmist tasub üle vaadata selle läbimõõt ja kinnitusava suurus.

Näiteks vaadake elektrilist pingemõõturit (katseklaasi) umbes 100 PLN eest. See peab olema täisautomaatne ja pakkuma meile vahelduvvoolu (vahelduvvool) ja alalisvoolu (alalisvool) pinge mõõtmist kuni 690 V. Sellise proovivõtturi abil saame teostada:

pinge test,
vooluahela järjepidevuse test,
keti nihke test,
ahela terviklikkuse kontrollimine ühe proovivõtjaga.
Arvesti peab võimaldama ka automaatset mõõtevahemike ümberlülitamist. Seadme eeliseks saab olema automaatne sisse- ja väljalülitamine. Tasub teada, et arvestiid saab varustada näiteks LED-tuledega.

Voltmeeter vs USB-pordid
Soovituste hulgas on ampermeetriga ühendatud voltmeeter, mida kasutatakse USB-portide testimiseks. Selle seadme abil mõõdame selle USB-pistiku voolutarbimist ja pinge väärtust. Välimuselt meenutab selline voltmeeter mälupulka – sellest ulatub välja USB-väljund. Plastkorpusel on ekraan, kus kontrollime mõõtmistulemusi. Pingevahemik jääb tavaliselt vahemikku 4–20 V. Mõõdetud vooluvahemik sõltub nn USB-testeri mudelist.

Tasub teada, et pakkumiste hulgast leiame USB-C pistikuga arvestid – need on kasulikud eelkõige tänapäevaste sülearvutite pinge ja voolu kontrollimiseks. Enne õige mudeli ostmist peate välja selgitama, millise USB-standardiga see ühildub. Kallimad mudelid võivad töötada USB 3.1 Gen 1 standardiga (varem tuntud kui USB 3.0). Tasub meeles pidada, et need ühilduvad madalamate standarditega.

Voltmeeter mõõdab elektripinget, elektrivoolu mõõtmiseks aga ampermeetrit. Teisel juhul on mõõtühikuks Amper (a). Need on kaks erinevat mõõteseadet, kuid sageli leidub neid samas seadmes. Ekraanil kuvatakse mõõtmistulemused voltides (V) ja amprites (A).

Pakkumiste hulgast leiame ka seadmeid, mis võimaldavad mõõta pinget, voolutugevust, võimsust (vattides - W) ja energiat (kilovatttundides - kWh). Enne ostmist tasub kontrollida töövahemikku vastavalt individuaalsetele parameetritele.